Põranda lakkimine – tõhus kaitse või tarbetu kulu?

Põrandalakk – mõne jaoks on see iseenesestmõistetav viimistlusetapp, teiste jaoks aga tarbetu kulu ja lisatöö. Piisab vaid vaadata internetifoorumeid, et leida sadu teemasid, mis algavad küsimusega: „Lakkida või mitte lakkida?”.

Selle teema ümber on tekkinud palju arvamusi, müüte ja “kuldseid nõuandeid”, millel on tihti vähe ühist tegelikkusega. Selles artiklis vaatleme fakte – mida lakk tegelikult annab, millal see on tõesti vajalik ja millal saab ilma selleta hakkama.

 

Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Miks üldse tekib küsimus laki vajalikkusest?
3. Mida lakk tegelikult teeb?
4. Millal on lakk eriti vajalik?
5. Kokkuvõte
6. KKK

 

Miks üldse tekib küsimus laki vajalikkusest?

Põrandalakkimise teema kerkib ikka ja jälle, sest selle ümber on kujunenud palju vastukäivaid arvamusi. Osa inimesi on veendunud, et see on täiesti hädavajalik – “sest muidu põrand kulub kiiresti ära”. Teised väidavad vastupidist, pidades seda tarbetuks kuluks ja kogu “lakkimise kohustust” vaid põrandakeemia tootjate turundusvõtteks.

Levinud arvamused ja müüdid

Kõige sagedamini korratavad väited on:

• „Lakk kulub niikuinii mõne kuuga maha”

• „See on vaid läikiv kiht, millel pole kaitsvat toimet”

• „Parem aeg-ajalt õlitada, sest lakk ei anna mingit kasu”

• „Varem ei lakitud ja põrandad püsisid head”

Sellised väited kõlavad veenvalt – eriti kui neid kordavad tuttavad või keegi foorumis räägib loo “oma kogemusest”. Probleem on aga selles, et tihti puudub kontekst: põranda tüüp, kasutusviis või laki kvaliteet.

Kust need arusaamad tekivad?

Eksitavate väidete allikaid on tavaliselt kaks:

1. Internet – foorumid ja arutelugrupid on täis kontekstist välja rebitud nõuandeid ja lugusid aastakümnete tagusest ajast, mil kasutati hoopis teistsuguseid tooteid.

2. Vestlused tuttavatega – sageli põhinevad need üksikutel juhtumitel, mis ei pruugi peegeldada tänapäeva tehnoloogia tegelikkust.

Lisaks tuleb mängu loomulik soov kokku hoida aega ja raha, mistõttu on lihtne uskuda versiooni, mis õigustab lakkimise vahelejätmist.

Miks tasub neid väiteid kontrollida?

Sest lakk ei ole, vastupidiselt levinud arvamusele, pelgalt ilu pärast. See on kaitsekiht, mis pikendab põranda eluiga isegi aastate võrra. Otsus tasub seega langetada usaldusväärse info, mitte müütide põhjal – eriti kui soovime, et remondi tulemus rõõmustaks silma kaua.

 

Mida lakk tegelikult teeb?

Põrandalakk ei ole ainult “läikiv kiht”. See on kaitsekiht, millel on väga konkreetsed ülesanded – nii praktilised kui ka esteetilised.

Toimemehhanism – kaitsekihi loomine

Pärast pealekandmist ja kuivamist moodustab lakk põranda pinnale õhukese, kuid tugeva kihi. See toimib barjäärina põranda ja igapäevaste ohtude vahel: mustuse, niiskuse, kontsade, toolirataste vastu. Tänu sellele kulub põrand aeglasemalt, sest lakk võtab enda peale “esimese löögi” väikeste kahjustuste kujul.

Kaitse kulumise, kriimustuste ja niiskuse eest

Lakk piirab niiskuse imbumist sügavale materjali sisse, kaitstes seda paisumise, deformeerumise või värvimuutuste eest. Kvaliteetne kiht raskendab ka kriimustuste tekkimist – ei hoia neid täielikult ära, kuid muudab need pinnapealsemaks ja vähem märgatavaks. Suure koormusega kohtades (nt koridorid, elutoad) on see suur eelis.

Mõju esteetikale

Lakk toob esile materjali loomuliku värvi ja annab soovitud efekti – sügav läige, satiin või täielik matt. Nii saab rõhutada ruumi iseloomu ja sobitada põranda välimuse interjööri stiiliga.

 

Millal on lakk eriti vajalik?

Kuigi teoreetiliselt võib laki kanda igale puidust või looduslikust korgist põrandale, on praktikas olukordi, kus selle kasutamine muudab tulemuse märkimisväärselt paremaks.

Suure koormusega põrandad

Kui põrandal liigub iga päev mitu inimest, toole liigutatakse tihti ning seal jookseb koer või kass – on lakk esimene kaitseliin. Elutubades, koridorides, kontorites või teenindusruumides kaotab põrand ilma kaitsekihita kiiresti oma värske välimuse ja saab täis “ajaloo” kriimustuste ja kulumisjälgede näol.

Niiskuse ja mustusega kokkupuutuvad kohad

Esik, köök või terrassiuksest väljapääsu ümbrus on kohad, kus vesi, pori või liiv on igapäevane nähtus. Lakk vähendab niiskuse imendumist ja raskendab mustuse sattumist materjali struktuuri, muutes puhastamise lihtsamaks ja kaitstes püsivate plekkide eest.

Looduslikust korgist põrandad

Kork on meeldiv puudutusele, soe ja elastne, kuid lakk loob sellele lisakihi, mis muudab pinna vastupidavamaks ning aitab säilitada materjali omadusi ja välimust kauem.

Pehme vs kõva puit

Mänd või kuusk on pehme puit, mida on lihtne kriimustada – siin on lakk eriti vajalik. Tamm või saar vajavad samuti kaitset, kuid pigem niiskuse eest ja esteetika rõhutamiseks kui mehaanilise tugevuse suurendamiseks.

 

Kokkuvõte

Põrandalakkimine ei ole ainult esteetika küsimus, vaid eelkõige tõhus kaitse materjali kulumise vastu. Luues niiskus- ja mustuskindla kihi, pikendab lakk põranda eluiga ning võimaldab kauem nautida selle välimust ilma kulukaid renoveerimistöid tegemata.

Kuigi internetist võib leida arvamusi, et see on tarbetu etapp, näitab praktika, et suurte koormustega ruumides, niiskusele avatud kohtades või pehme puidu ja korgi puhul töötab lakk suurepäraselt. Lisaks võib õigesti valitud viimistlus – matt, poolmatt või läige – anda interjöörile soovitud iseloomu.

Seega tasub otsus lakkimise kohta langetada mitte müütide, vaid usaldusväärse info ja tegelike vajaduste põhjal. Nii väldime pettumust ja tagame põrandale kaitse, mida see tõeliselt vajab.

 

KKK

1. Kas iga põrand tuleb lakkida?
Ei. Kui põrand on juba tehases viimistletud või kaitstud muu meetodiga (nt õlitamisega), võib lakkimine olla tarbetu. Kuid see on kindlasti soovitatav töötlemata puidu, korgi ja põrandate puhul, mis vajavad lisakaitset.

2. Kui kaua kestab lakikiht?
Keskmiselt 5–10 aastat, sõltuvalt toote kvaliteedist, kasutusintensiivsusest ja hooldusest. Vähe kasutatavates kohtades isegi kauem.

3. Kas põrandat saab lakkida iseseisvalt?
Jah, kuid see eeldab korralikku aluspinna ettevalmistust, ühtlast pealekandmist ja teadmist iga kihi kuivamisajast.