EUDR: ELi võitlus metsade eest. See materjal mängib võtmerolli.

Euroopa Liit seisab täna silmitsi ühe suurima keskkonnaalase väljakutsega – peatada metsade raadamine ja degradeerumine kogu maailmas. See nähtus ei põhjusta üksnes dramaatilist elurikkuse kadu, vaid süvendab ka kliimakriisi, vähendades looduslikke süsiniku sidujaid. Vastuseks nendele ohtudele võttis Euroopa Liit kasutusele EUDR-i (EU Deforestation Regulation) – määruse, mille eesmärk on piirata toodete importi ja kaubandust, mis võivad olla seotud metsade hävitamisega.

Selles artiklis näitame, miks looduslik kork mängib EUDR-i kontekstis erilise rolli.

 

Sisukord:
1. Sissejuhatus
2. Mis on EUDR?
3. Loodusliku korgi eripära
4. Korgi vastavus EUDR-i nõuetele
5. Kokkuvõte
6. KKK

 

Mis on EUDR?

EUDR ehk EU Deforestation Regulation (Euroopa Liidu määrus metsade raadamise tõkestamiseks) on 2023. aastal vastu võetud õigusakt, mille peamine eesmärk on vähendada Euroopa tarbimise negatiivset mõju maailma metsadele. Määrus jõustus 2023. aasta juunis ning selle rakendamine muutub kohustuslikuks alates 2024. aasta lõpust.

Eesmärk ja ulatus

EUDR-i põhiidee on tagada, et Euroopa turule viidavad või sealt eksporditavad tooted ei põhjustaks metsade raadamist ega degradeerumist. See tähendab, et ettevõtted peavad tõendama, et nende kaubeldavad toorained ja tooted pärinevad aladelt, kus ei ole toimunud ebaseaduslikku raiet ega ökosüsteemide hävitamist.

Nõuded ettevõtetele

EUDR-i kohaselt peab iga ettevõte, kes viib toote EL-i turule, esitama hoolsuskohustuse deklaratsiooni (due diligence statement). See dokument peab sisaldama:

• tootmiskoha geolokatsiooni andmeid,

• tõendeid vastavusest kohalikele seadustele,

• kinnitust, et tootmine ei põhjustanud metsade raadamist pärast 31. detsembrit 2020.

Ettevõtteid, kes ei täida nõudeid, võivad oodata karmid sanktsioonid, sealhulgas rahatrahvid, kauba konfiskeerimine ja korduvate rikkumiste korral isegi keeld tegutseda EL-is.

Globaalne tähendus

EUDR on oluline verstapost EL-i kliima- ja keskkonnapoliitikas. Ühelt poolt tugevdab see Euroopa roheleppest tulenevaid kohustusi, teisalt aga annab maailmaturgudele selge signaali, et ligipääs Euroopa turule on võimalik vaid tootjatele, kes tegutsevad kestliku arengu põhimõtete järgi.

 

Loodusliku korgi eripära

Korgitamme koore kogumise protsess

Looduslik kork saadakse korgitammelt (Quercus suber) – puult, mis on iseloomulik Vahemere piirkonnale, eriti Portugalis, Hispaanias, Itaalias ja Marokos. Selle protsessi peamine omadus on mitteinvasivsus: korki saadakse koore eemaldamise teel, mitte puud maha võttes.

Esimene koorekogumine toimub tavaliselt siis, kui puu on umbes 25-aastane ja koore paksus on piisav. Seejärel korratakse tsüklit iga 9–12 aasta järel kogu puu elu jooksul, mis võib ulatuda kuni 200 aastani. Tänu sellele meetodile annab üks puu toorainet korduvalt, kaotamata võimet taastuda.

Protsess näeb välja järgmine:

1. Koore ettevaatlik sisselõikamine – spetsiaalsete tööriistadega, et mitte kahjustada elusat kude.

2. Kooreplaatide eraldamine – mis seejärel kuivatatakse ja töödeldakse edasi.

3. Koore taastumine – järgmise kümnendi jooksul kasvatab puu uue kihi, tagades pideva tooraineallika.

Selline kogumismeetod teeb korgi tootmisest ühe kõige jätkusuutlikuma metsanduse protsessi.

Erinevus korgi ja teiste metsaressursside vahel

Erinevalt puidust, mille saamiseks tuleb tavaliselt kogu puu maha võtta, on kork taastuv materjal, mida saadakse tsükliliselt. See tähendab, et selle tootmine ei vii metsade raadamiseni, vaid vastupidi – toetab korgimetsade pikaealisust ja tervist.

Muud metsaressursid, nagu troopiline puit, palmiõli või kautšuk, on seotud tõsiste keskkonnaprobleemidega:

• elurikkuse kadu – elupaikade hävitamise tõttu,

• CO₂ heitkogused – raiete ja pinnase degradeerumise tagajärjel,

• tervete ökosüsteemide hävitamine – sageli pöördumatu.

 

Korgi vastavus EUDR-i nõuetele

Puude raiumise vajaduse puudumine

Üks EUDR-i põhinõudeid on tõendada, et toorme tootmine ei ole seotud metsade raadamise ega degradeerumisega pärast 31. detsembrit 2020. Loodusliku korgi puhul täidetakse see tingimus peaaegu automaatselt. Tooraine kogumine toimub üksnes korgitamme koore eemaldamise teel, mitte kogu puu mahavõtmise kaudu. Seetõttu ei vähenda korgi tootmine metsapinda, vaid aitab selle säilimisele kaasa.

Praktikas tähendab see, et iga puu jääb puutumatuks ja kasvab edasi, samas kui majandustegevus muutub metsakaitse vahendiks. Korgimajandus soodustab korgimetsade säilitamist ja hooldamist, mis muidu võiksid olla ohustatud põllumajandus- või ehitusmaaks muutumisega.

Metsade loomulik uuenemine ja korgitammede pikaealisus

Veel üks eriline omadus, mis muudab korgi vastavaks EUDR-i nõuetele, on korgitamme võime koort taastada. Pärast välimise kihi eemaldamist algab loomulik uuenemisprotsess, mis kestab mitu aastat, kuni koore struktuur on täielikult taastunud. Võimalus sama puud korduvalt kasutada – isegi kümmekond korda puu eluea jooksul – teeb tootmisest täielikult taastuva tsükli.

Veelgi enam, korgitammed võivad elada kuni 200 aastat, mis tähendab, et üks puu võib pakkuda toorainet mitmele põlvkonnale. Selline pikk ajaperspektiiv tagab tarneahela stabiilsuse ja usaldusväärsuse ning samal ajal vastavuse EUDR-i kesksele põhimõttele „null raadamist“.

Miks kork on eeskujulik vastavuse näide

• Ei nõua puude raiet – kogumisprotsess on mitteinvasiivne.

• Toetab metsade säilimist – soodustab unikaalsete Vahemere ökosüsteemide hoidmist.

• Taastuv tooraine – koore loomulik taastumine muudab tootmise tsükliliseks.

• Puude pikaealisus – võimaldab aastakümnete jooksul stabiilset tooraine kogumist ilma keskkonda kahjustamata.

Seetõttu võib korki pidada peaaegu eeskujulikuks materjaliks EUDR-i kriteeriumide täitmisel – metsandustoodete näiteks, mis mitte ainult ei ohusta metsi, vaid aitab aktiivselt kaasa nende säilitamisele.

 

Kokkuvõte

EUDR on üks Euroopa Liidu tähtsamaid vahendeid võitluses ülemaailmse metsade raadamise ja ökosüsteemide degradeerumise vastu. Selle eesmärgid on ambitsioonikad: vähendada Euroopa tarbimise negatiivset mõju metsadele ja kliimale ning tagada, et ühisturu tooted vastaksid kestliku arengu põhimõtetele.

Selles kontekstis paistab looduslik kork silma kui eeskujulik tooraine – täielikult kooskõlas regulatiivsete nõuetega. Selle kogumine ei nõua puude raiumist, vaid on hoopis osa korgimetsade kaitsmisest, mis taastuvad pärast iga kogumistsüklit.

 

KKK – korduma kippuvad küsimused

1. Kas korgi kasvav nõudlus võib viia korgimetsade ülekasutamiseni?
Ei, sest koore kogumistsükkel on rangelt reguleeritud (iga 9–12 aasta järel) ja puid kaitseb seadus. Ülekasutamine ei ole võimalik – vastupidi, korgi kasvav majanduslik tähtsus suurendab nende metsade kaitsevajadust.

2. Millised sektorid saavad kõige rohkem kasu korgi kasvavast rollist?
Lisaks traditsioonilisele veinindusele kasutatakse korki ehituses (heli- ja soojusisolatsioonid), autotööstuses (kerged ja vastupidavad elemendid), moes (biolagunevad kangad ja aksessuaarid) ning rohelise disaini projektides.

3. Kas korgist toodete ostmine toetab keskkonnakaitset?
Jah, sest iga looduslikust korgist toode toetab korgimetsade säilitamist, mis seovad CO₂, kaitsevad elurikkust ja pakuvad töökohti Vahemere piirkondades. Korgi valimine tähendab ökoloogiliselt ja sotsiaalselt vastutustundlikku otsust.