Coldplay, ekraan ja armunud paar. Internet plahvatas, kuid unustas…

Kui muusika kohtub emotsioonidega ja kaamerad on suunatud rahva poole, sünnib vahel hetk, mis jääb igaveseks internetiajalukku. Just nii juhtus Coldplay juulikuisel kontserdil Gillette Stadiumil Massachusettsis, kui üksainus sekund suurel ekraanil liigutas miljoneid inimesi üle kogu maailma. Piisas vaid mõnest žestist, üllatunud paarist, Chris Martini naljast ja… internet plahvatas.

Ent emotsioonide, oletuste ja sensatsioonide keerises jäi varju see, mis Coldplay jaoks tegelikult oluline — sõnum, mis on nende kontsertturneesid juba aastaid saatnud.

 

Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Coldplay peatas interneti
3. Internet unustas, mis on tõeliselt tähtis
4. Coldplay ja öko-revolutsioon kontserditööstuses
5. Millest bänd võiks veel mõelda?
6. Kokkuvõte
7. KKK

 

Coldplay peatas interneti

Coldplay juulikuu kontsert Gillette Stadiumil Massachusettsis pidi olema nagu paljud teised nende turneel — täis tulesid, muusikat, ühislaulmist ja emotsioone, mis pikaks ajaks meelde jäävad. Kuid sel õhtul juhtus midagi, mida ei osanud oodata ei bänd ega publik. Üksainus kaader hiiglaslikul ekraanil muutis kontserdi ajalooliseks ja sõna otseses mõttes peatas interneti.

Hetk, mis muutis kõik

Esinemise ajal püüdis staadionikaamera kaadrisse ühe publikus istuva paari — Kristin Cabot, personalijuhi firmast Astronomer, ja tema tegevjuhi Andy Byroni. Alguses tundus see tavalise „kiss cam’i” momendina, kus kaamera valib juhuslikke inimesi ja kutsub neid suudlema. Kuid Caboti ja Byroni reaktsioon üllatas kõiki.

Cabot kattis järsku näo kätega, justkui püüdes kaduda, ja Byron peitis kiirelt pea, vältides kaamerasilma. Publik tundis üllatust, kuid see, mis hetk hiljem toimus, muutis olukorra ülemaailmseks viraaliks.

Coldplay solist Chris Martin püüdis oma iseloomulikul moel pingeid hajutada, visates publiku ette nalja:
„Kas nad on salasuhtes või lihtsalt väga häbelikud!”
Rahvas puhkes naerma ja aplodeerima ning hetk, mis pidi olema süütu lõbustus, sai alguseks ühele aasta suurimale internetitormile.

 

Internet unustas, mis on tõeliselt tähtis

Nädalate kaupa pärast juulikuu kontserti Gillette Stadiumil elas maailm vaid ühe klipi najal. Sotsiaalmeedia oli täis meeme, kommentaare ja vandenõuteooriaid, ning nimed Kristin Cabot ja Andy Byron ilmusid maailma suurimate portaalide pealkirjadesse. See, mis pidi olema süütu „kiss cam’i” nali, muutus üheks aasta suurimaks internetiskandaaliks.

Probleem on aga selles, et kogu meediakära varjutas midagi palju olulisemat.
Coldplay — bänd, kes on tuntud mitte ainult muusika, vaid ka erilise keskkonnahoiu poolest — on juba aastaid sihikindlalt vedanud ökoloogilist revolutsiooni kontserditööstuses. Nende turnee Music of the Spheres World Tour ei ole pelgalt esinemiste jada, vaid teadlik projekt, kus iga sündmus on võimalus suurendada keskkonnateadlikkust.

Samal ajal kui internet vaagis, kas tegemist oli afääri, lahutuse või „kiss cam’i” eetika üle, jäi enamusele märkamata, et Coldplay püüab muuta kontsertide nägu. Nende missiooni keskmes ei ole skandaalid ega sensatsioonid, vaid planeet ja tulevaste põlvkondade heaolu.

Kui sensatsioon varjutab sõnumi

See, mis toimus pärast kontserti, on klassikaline näide sellest, kuidas sotsiaalmeedia võib narratiivi enda kätte haarata ja juhtida masside tähelepanu kõrvalistele teemadele. Selle asemel, et rääkida bändi uuendustest, keskendusid arutelud kahe juhuslikult kaadrisse jäänud inimese eraelule.

• Sotsiaalmeedia algoritmid tõstsid esile skandaali, meeme ja klikatavaid pealkirju.

• Uudisteportaalid võistlesid selle nimel, kes esimesena avaldab „uued faktid” Kristin Caboti ja Andy Byroni kohta.

• Fännid vaidlesid kommentaarides ja tegid analüüsivideoid, mis kogusid sadu tuhandeid meeldimisi.

Tulemuseks oli see, et keskkonnakaitse teema, mis on Coldplay jaoks nende kontserditurnee tuum, kadus meediapildist peaaegu täielikult.

Coldplay — muusika, emotsioonid ja planeet

Tasub meenutada, et Coldplay on juba aastaid käsitlenud oma kontserte kui enamat kui vaid muusikalist etendust. Chris Martin ja bänd investeerivad järjekindlalt jätkusuutlikku korraldust ning püüavad vähendada oma turneede mõju looduskeskkonnale. Nad rakendavad uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, soodustavad taastuvenergia kasutamist ja toetavad keskkonnaprojekte üle kogu maailma.

Nende eesmärk on mitte ainult pakkuda fännidele erakordseid elamusi, vaid ka näidata, et muusikatööstus võib toimida vastutustundlikult ja avaldada tegelikku mõju kliimale. Kuid spekulatsioonide ja meediatormide keerises jäi see sõnum peaaegu täiesti kuuldavuseta.

 

Coldplay ja öko-revolutsioon kontserditööstuses

Samal ajal kui maailm arutab skandaale ja meeme, teeb Coldplay järjekindlalt midagi märksa olulisemat: muudab seda, kuidas kontserte üle kogu maailma korraldatakse.

Bänd ei piirdu loosungite ja turunduslike žestidega. Chris Martin ja tema meeskond rakendavad konkreetseid tehnoloogilisi ja logistilisi lahendusi, mis juba praegu saavad eeskujuks teistele artistidele ja korraldajatele.

Taastuvenergia suurel skaalal

Iga Coldplay kontsert on tohutu energiatarbimisega ettevõtmine. Traditsiooniliselt vajavad lavad, helisüsteemid, valgustus ja visuaalsed installatsioonid hiiglaslikke koguseid elektrit. Coldplay leidis aga viisi, kuidas ühendada show keskkonnalise vastutusega:

• Taastuvenergia allikad – Kontserte toidetakse päikese-, tuule- ja kineetilise energia kombinatsiooniga.

• Energia salvestamine – Tehnoloogiaettevõtetega koostöös kasutab Coldplay spetsiaalseid taaskasutatud akusid varem toodetud energia säilitamiseks, et vähendada sõltuvust traditsioonilistest allikatest.

See lähenemine võimaldab neil oluliselt vähendada fossiilkütuste tarbimist ja CO₂ heidet turnee jooksul.

Fännid toidavad lava

Üks uuenduslikumaid lahendusi, mis eristab Coldplay’d teistest artistidest, on publiku kaasamine energia tootmise protsessi.

• Kineetilised põrandad – Spetsiaalsed paneelid staadionide valitud sektorites muudavad fännide liikumise ja tantsu elektrienergiaks, mis suunatakse otse lava toitesüsteemidesse.

• Jalgrattageneraatorid – Kontsertidel on paigaldatud rattad, millega osalejad saavad ise valgustust ja heliseadmeid toita.

See ei ole vaid keskkonnasõbralik lahendus, vaid ka kaasav element, mis muudab publiku projekti osaks.

Valgustus, LED-käepaelad ja ringlussevõtt

Coldplay show’d on kuulsad muljetavaldavate valgusefektide poolest, kuid nende visuaalsete tulevärkide taga on nutikas energiasäästustrateegia:

• Energiatõhusad LED-id – Kogu lava valgustus põhineb uusimal LED-tehnoloogial, mis võimaldab võrreldes traditsiooniliste lampidega oluliselt vähendada energiakulu.

• LED-käepaelte ringlussevõtt – Fännid saavad kontsertidel spetsiaalsed heliga sünkroniseeritud käepaelad. Pärast esinemist kogub Coldplay need kokku ja laseb need taaskasutada, et kasutada neid uuesti järgmistel sündmustel.

Tänu sellele vähenevad jäätmed ning uute vidinate tootmine on viidud miinimumini.

Tulemused numbrites: 59% vähem CO₂ heidet

Coldplay ei rakenda üksnes keskkonnasõbralikke uuendusi, vaid mõõdab ka nende tõhusust väga hoolikalt.
Turneede 2016/2017 ja praeguse, aastate 2022–2024 vahel on bänd vähendanud CO₂ heidet 59% — ületades oma esialgse vähendamiseesmärgi. See on muljetavaldav tulemus valdkonnas, kus kontserdilogiistika tekitab tohutult heitmeid.

Transport looduse rütmis

Reisimine linnade ja mandrite vahel on üks suurimaid väljakutseid üleilmsel kontserdituuril. Coldplay panustab puhtamatesse jõuallikatesse:

• HVO biokütus – Bänd kasutab varustuse ja tehnilise toe transpordiks hüdrotöödeldud taimeõli (HVO). See kütus tekitab märksa vähem heidet kui tavaline diisel.

• Partnerlus DHL-i ja BMW-ga – Tänu koostööle nende kaubamärkidega toimub transport üha suuremas mahus elektrisõidukitega ning taastuvenergial põhinevate lahenduste abil.

Roheline tulevik

Coldplay teab, et isegi kõige keskkonnasõbralikumad lahendused ei nulli täielikult kontsertide mõju keskkonnale. Seetõttu istutab bänd regulaarselt puid üle kogu maailma, et tasakaalustada turnee käigus tekkivaid heitmeid. See on üks muusikatööstuse ajaloo suurimaid kompensatsiooniprojekte.

Coldplay näitab, et grandioosne muusikaspektaakel võib olla ühtaegu kunsti ja teaduse pidu. Nende teguviis on selge sõnum kogu valdkonnale: maailmatasemel kontserte on võimalik luua nii, et hoolitakse samal ajal planeedi eest.

 

Millele bänd võiks veel mõelda?

Vaadates Coldplay keskkonnategude haaret, on raske mitte plaksutada. Bänd ei paku üksnes unustamatuid elamusi, vaid tõestab, et üleilmsed tuurid saab ellu viia keskkondliku vastutustunde vaimus. Nad rakendavad nüüdisaegseid tehnoloogiaid, kasutavad taastuvenergiat, vähendavad heidet, istutavad miljoneid puid ja harivad oma kuulajaid.

Ent isegi nii muljetavaldavate pingutuste juures saab alati midagi juurde teha. Üks võimalik arengusuund on asendada osa kontserdimeeneid veelgi keskkonnasõbralikumast materjalist toodetega. Siin astub mängu looduslik kork.

Looduslik kork – tulevikumaterjal

Looduslik kork on täiesti naturaalne, taastuv tooraine, mida saadakse korgitamme koorest peamiselt Portugalis, Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Selle tootmine on eriti keskkonnasõbralik ning puud ei raiuta — eemaldatakse vaid välimine koorekiht, mis taastub umbes iga 9 aasta järel. Nii on korgi hankimine jätkusuutlik ja loodust säästev.

Loodusliku korgi peamised omadused:

• Taastuvus – puu elab kuni 200 aastat ning selle koort saab korduvalt koguda ilma taime kahjustamata.

• Kergus ja vastupidavus – väga vastupidav ja samas ülimalt kerge, mis on transpordi seisukohalt oluline.

• Loomulik biolagunevus – korgist tooted ei reosta keskkonda, sest lagunevad täielikult.

• Hea soojusisolatsioon ja veekindlus – looduslik kork toimib eri ilmastikutingimustes suurepäraselt ning on seetõttu väga mitmekülgne.

• Väike süsiniku jalajälg – korgi tootmisprotsess tekitab võrreldes plastidega minimaalse CO₂ heite.

Korgist vidinad – idee keskkonnasõbralikuks merchandising’iks

Coldplay kontsertidel, nagu paljudel teistelgi tuuridelt, on saadaval kümneid tooteid: käepaelad, võtmehoidjad, tassid, alusmatid, kotid ja muud kontsertiaksessuaarid. Palju sellest valikust tehakse endiselt plastikust või muudest raskesti taaskasutatavatest materjalidest.

Osa selle sortimendi asendamine looduslikust korgist toodetega võiks tuua käegakatsutavat kasu:

• Öko-võtmehoidjad ja käepaelad – kerged, vastupidavad ja biolagunevad.

• Alusmatid ja kontserditassid – suurepärane alternatiiv plastile, mis edendab ühtlasi keskkonnateadlikku eluviisi.

• Kotid ja seljakotid korgielementidega – moodsad, vastupidavad ja kooskõlas „öko-luksuse” trendiga.

• Piiratud koguses kollektsiooni­esemed – korgist plaadiümbrised, plakatid või ansambli nimega märgistatud aksessuaarid.

Niisuguste lahenduste abil saaks Coldplay mitte üksnes veelgi selgemalt rõhutada oma keskkonnaalast sõnumit, vaid olla ka merchandising’u valdkonnas teerajaja, edendades väikese mõjuga materjale.

 

Kokkuvõte

Coldplay kontserdil juhtunu näitab, kuidas üks juhuslik kaader võib „internetit kinni pidada” ja päevadeks ülemaailmset arutelu vallata. „Kiss cam’i” salvestus, Kristin Caboti ja Andy Byroni reaktsioon, Chris Martini nali — sellest kujunes täiuslik retsept viraaliks. Miljonid vaatamised, tuhanded meemid ja sajad artiklid panid teema iseseisvalt elama, tekitades emotsioone, kommentaare ja oletusi üle kogu maailma.

Paraku unustasime sensatsiooni ja netikära keskel selle, mis on päriselt tähtis. Coldplay veab juba aastaid muusikatööstuses keskkonnarevolutsiooni, tõestades, et võib luua mastaapseid vaatemänge ning samal ajal hoolida planeedist.

 

KKK – Looduslik kork

1. Mis on looduslik kork?

Looduslik kork on materjal, mida saadakse korgitamme (Quercus suber) koorest. See puu kasvab peamiselt Portugalis, Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas. Oluline on, et puud ei raiuta — eemaldatakse ainult välimine koorekiht, mis taastub umbes iga 9–12 aasta järel. Seetõttu on korgi tootmine täielikult taastuv ja keskkonnale ohutu.

 

2. Miks peetakse korki keskkonnasõbralikuks?

Kork on üks keskkonnasõbralikumaid materjale turul:

• Taastuv – ühte puud saab kasutada kuni 200 aastat.

• Biolagunev – korgist tooted lagunevad täielikult.

• Väike süsiniku jalajälg – selle hankimine ja töötlemine tekitab väga vähe CO₂-heidet.

• Toetab ökosüsteeme – korgitammikud neelavad suuri koguseid süsihappegaasi ja on elupaigaks paljudele kaitstavatele liikidele.

 

3. Milleks saab korki kasutada?

Kork on erakordselt mitmekülgne ja sobib järgmiste toodete jaoks:

• Kontsertivahid – nt võtmehoidjad, alusmatid, käepaelad.

• Igapäevased aksessuaarid – rahakotid, kotid, telefonikaaned.

• Sisekujundus – põranda- ja seinapaneelid, vaibad ning alusmatid.

• Tehnilised lahendused – nt autotööstuses, lennunduses ja sporditööstuses tänu kergusele ja veekindlusele.

 

4. Kas korgi tootmine kahjustab puid?

Ei. See ongi korgi üks suurimaid eeliseid. Korgitamme ei raiuta maha — eemaldatakse ainult koor, puud jäävad terveks ja kasvatavad uusi kihte aastakümneid. Veelgi enam, koore eemaldamise protsess ergutab puid CO₂-d aktiivsemalt siduma, aidates sellega võidelda kliimamuutustega.