Pudelite tagatis – kas see on mõistlik? Uurime plusse ja miinuseid

 

Üha sagedamini kuuleme pudelite tagatisraha süsteemi kasutuselevõtust. Mõne jaoks on see samm ökoloogia suunas, teiste jaoks aga tarbetu igapäevaostude keerukus. Selle lahenduse eesmärk on julgustada tarbijaid kasutatud pudeleid tagastama ning seeläbi vähendada keskkonda sattivate jäätmete hulka.

Kuigi paljudes Euroopa riikides on see süsteem toiminud juba aastaid, on näiteks Poolas selle juurutamine alles käimas. Seetõttu tasub lähemalt uurida – kas pudelite tagatisraha süsteem on tõesti mõistlik, milliseid eeliseid ja milliseid raskusi see toob?

 

Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Kust tuli mõte pudelite tagatisrahaks?
3. Tagatisraha süsteemi plussid
4. Miinused ja puudused
5. Kas tagatisraha süsteem lahendab tõesti plastiku probleemi?
6. Alternatiivid: keskkonnasõbralikud materjalid
7. Kokkuvõte
8. KKK

 

Kust tuli mõte pudelite tagatisrahaks?

Kuidas süsteem toimib teoorias?

Teoorias peaks tagatisraha süsteem olema lihtne ja arusaadav. Joogi ostmisel maksab klient lisasumma – tagatisraha – mis lisatakse toote hinnale. Pärast pudeli tühjendamist saab selle tagastada poodi või tagastuspunkti, saades raha tagasi sularahas või sooduskupongi kujul. Nii jõuavad pakendid uuesti süsteemi, ning kogutud toormaterjal kas taaskasutatakse või kasutatakse korduvalt.

Eesmärk on luua suletud ringlus, kus materjalid ei lähe raisku, vaid püsivad kasutuses võimalikult kaua. See süsteem on oluline osa ringmajandusest, vähendades jäätmete hulka ja vajadust uute toorainete järele.

Kuidas see praktikas toimib?

Praktikas erineb tagatisraha süsteem riigiti. Mõnes riigis, nagu Norras või Saksamaal, toimib see väga hästi – kauplustes olevad automaadid võtavad vastu pudeleid ja purke, tuvastavad triipkoodid ja materjali tüübi ning väljastavad seejärel tagastussumma kviitungi.

Teistes riikides on süsteem alles arenemisjärgus ja vajab logistika täpsustamist. Olulised tegurid on kogumispunktide arv, tarbija mugavus ja reeglite läbipaistvus. Mida lihtsam on tagastamisprotsess, seda tõhusam on kogu süsteem.

Kuhu pudeleid saab tagastada?

Pudeleid ja purke saab tavaliselt tagastada:

• suurtes poodides ja supermarketites,

• tagatisautomaatides,

• valitud jaemüügikettide kogumispunktides,

• ning mõnes riigis ka ringluskeskustes või mobiilsetes kogumispunktides.

Näiteks Poolas plaanitakse, et suuremad poed on kohustatud pakendeid vastu võtma, väiksemad aga võivad süsteemiga liituda vabatahtlikult.

Millised tooted kuuluvad tagatisraha alla?

Tagatisraha kehtib peamiselt järgmistele toodetele:

• plastpudelid (PET) kuni 3 liitrit,

• alumiiniumpurgid kuni 1 liiter,

• korduvkasutatavad klaaspudelid kuni 1,5 liitrit.

Tavaliselt süsteem ei hõlma mahlakarpe ega piimapakendeid ega spetsiaalseid anumaid, näiteks õlide või kangete alkohoolsete jookide jaoks.

Kui suur on tagatisraha ja kuidas seda tagasi saada?

Tagatisraha suurus sõltub riigist. Enamikus Euroopa riikides jääb see vahemikku 15–25 eurosenti. Poolas on plaanitav määr 50 groszy iga tagatisraha süsteemi kuuluva pakendi kohta.

Tagatisraha tagastatakse kohe – sularahas, sooduskupongi või automaatse süsteemi kaudu. Nii on kogu protsess lihtne ja selge ning tarbijad osalevad meelsamini süsteemis, mis reaalselt aitab vähendada jäätmete hulka.

 

Tagatisraha süsteemi plussid

Motiiv tagastada kasutatud pudelid

Tagatisraha süsteemi suurim eelis on rahaline motivatsioon. Kuigi tagatisraha on väike, toimib see väga tõhusalt – tarbijate jaoks on see loomulik stiimul pakendite tagastamiseks. Riikides, kus süsteem on juba ammu kasutusel, ulatub tagastusmäär isegi 90–97%-ni, mis näitab, et majanduslik stiimul on palju tõhusam kui ainult keskkonnateadlikkusele apelleerimine.

Seetõttu annavad isegi need, kes ei mõtle keskkonna peale, hea meelega pudelid ja purgid tagasi, et raha tagasi saada. See süsteem soodustab mitte ainult ökoloogiat, vaid ka ühiskondlike harjumuste kujunemist, mis ajapikku muutuvad normiks.

Vähem prügi avalikus ruumis

Üks nähtavamaid tagatisraha süsteemi mõjusid on oluliselt väiksem prügi hulk avalikes kohtades. Riikides, kus DRS-süsteem on hästi välja arendatud, on hüljatud pudelite ja purkide arv vähenenud kuni 80–90%.

Joogipudelid moodustavad suure osa prügi hulgast parkides, metsades ja teede ääres. Tagatisraha kehtestamine muudab need paljude jaoks mitte enam jäätmeteks, vaid väärtuslikuks tooteks, mille saab tagastada ja raha tagasi saada. Tulemuseks on puhtam keskkond ja väiksem koormus linnateenistustele, kes vastutavad korra eest.

Kõrgem ringlussevõtu ja materjalide korduvkasutuse tase

Tagatisraha süsteem aitab kaasa oluliselt tõhusamale ringlussevõtule. Tagastatud pudelid on tavaliselt puhtad, sorteeritud ja saastevabad, mis võimaldab saada kõrgekvaliteedilist toorainet. Sellist materjali saab kergesti kasutada uute pakendite tootmiseks, luues suletud ringluse ja vähendades vajadust uute ressursside, nagu nafta või boksiidi järele.

 

Tagatisraha süsteemi miinused ja puudused

Lisakulu tarbijale

Tagatisraha kehtestamine tähendab, et kassas maksame iga süsteemi kuuluva joogi eest rohkem. Kuigi raha saab pakendi tagastamisel tagasi, on see praktikas ostu hetkel täiendav kulu.

Suurte sisseostudega peredele või madalama sissetulekuga inimestele võib see olla teatud ebamugavus, eriti kui süsteem pole veel laialdaselt kättesaadav ja vastuvõtupunkte on vähe või need asuvad kaugel.

Tühjade pakendite kodune hoiustamine

Enne kui pudelid poodi tagastada, tuleb need kusagil hoida. Paljudes majapidamistes tähendab see tühjade pakendite kogumist päevadeks või isegi nädalateks, mis võib olla ebamugav ja võtta palju ruumi, eriti väikestes korterites.

Pudelid ja purgid peavad olema piisavalt puhtad, mis nõuab lisapingutust – loputamist ja sortimist. Neile, kes on harjunud jäätmeid lihtsalt plast- või metallikonteinerisse viskama, võib uus kohustus tunduda vaevaline ja aeganõudev.

Ebamugavus väikekauplustele ja ruumipuudus

Mitte iga pood ei suuda täita tagatisraha süsteemi logistilisi nõudeid. Väikesed müügipunktid ei pruugi omada piisavalt pinda tühjade pakendite hoidmiseks ning tagastusautomaadi soetamine ja ülalpidamine on neile märkimisväärne kulu.

Tulemuseks võib olla see, et paljud väikesed kauplused loobuvad süsteemist, mis vähendab vastuvõtupunktide arvu ja muudab tarbija jaoks asja ebamugavamaks. See omakorda võib vähendada kogu programmi tõhusust – mida keerulisem on pudeleid tagastada, seda vähem inimesi teeb seda järjepidevalt.

 

Kas tagatisraha süsteem lahendab plastiku probleemi päriselt?

Tagatisraha süsteem on kahtlemata tõhus vahend jäätmetega tegelemisel, kuid selle võimalused on piiratud. See aitab korrastada pakendite ringlust ja suurendada ringlussevõttu, ent ei kõrvalda probleemi allikat, s.t. plastiku massilist tootmist.

Plastik – endiselt keeruline materjal

Plastik on materjal, mis muutis tööstust, kuid sellest on saanud ka üks suurimaid keskkonnaalaseid väljakutseid. Hoolimata tehnoloogia arengust on selle ringlussevõtt endiselt keerukas, kulukas ja väheefektiivne. Iga töötlemistsükkel alandab tooraine kvaliteeti, mis tähendab, et joogipudelist ei sünni alati uus pudel – sagedamini tekib madalama väärtusega toode, nt kiud rõivastele või tehnilised plastid.

Tagatisraha kui „öko-õigustus”

Tagatisraha võib ühiskonnale anda ökoloogilise mugavustunde – mulje, et kui pudelid tagastatakse ja töödeldakse, on plastiprobleem lahendatud. Tegelikkuses ei vähenda tagatisraha süsteem plastitootmise mahtu, vaid parandab üksnes selle ringlust.

Tootjatele võib sellest saada lihtne õigustus jätkata ühekordsete pakendite kasutamist. Turunduskampaaniad rõhutavad tihti ringlussevõttu, jättes kõrvale fakti, et keskkonna kaitsmise kõige tõhusam viis on tootmise ja tarbimise vähendamine.

Kas me ei peaks pigem tootmist vähendama kui seda tõhustama?

Keskkonna seisukohalt on ringlussevõtt vaid sümptomite leevendamine, mitte põhjuse kõrvaldamine. Kuni plastitootmine kasvab, ei peata isegi kõige tõhusam tagatisraha süsteem probleemi süvenemist.

Seega tekib võtmeküsimus: kas poleks parem vähendada plastitootmist selle asemel, et keskenduda üksnes selle töötlemise täiustamisele?

 

Alternatiivid: keskkonnasõbralikud materjalid

Klaas – klassika, mis tuleb tagasi

Klaas on üks vanimaid ja keskkonnasõbralikumaid pakendimaterjale. See on 100% ringlussevõetav ning töötlemisprotsess ei vähenda kvaliteeti — pudelist võib alati saada uus pudel. Veelgi enam, klaas ei reageeri toidu ega jookidega, mistõttu on see ohutu ja vastupidav.

Metall ja alumiinium – peaaegu kadudeta ringlussevõtt

Metall, eriti alumiinium, on ringlussevõtu seisukohast erakordsete omadustega. Seda saab töödelda lõputu arv kordi ilma kvaliteedi languseta, mis teeb sellest ühe ihaldatuima tooraine ringmajanduses.

Looduslik kork – erakordsete omadustega looduslik tooraine

Looduslik kork on täiesti looduslik materjal, mis saadakse korgitamme koorest ilma puud maha võtmata. See on taastuv, biolagunev ja kompostitav ning selle tootmise keskkonnamõju on väike.

Traditsiooniliselt kasutatud veinitööstuses, leiab looduslik kork tänapäeval rakendust ka disainis, ehituses ja moes. Looduslik kork on kerge, elastne, veekindel ja isoleerivate omadustega. Oluline on see, et see laguneb ega jäta maha kahjulikke jääke.

 

Kokkuvõte

Tagatisraha süsteem on üks tõhusamaid tööriistu ringmajanduse toetamisel. See toimib lihtsalt — julgustab pakendeid tagastama rahalise stiimuli abil — ning toob käegakatsutavaid tulemusi: vähem prügi avalikus ruumis, kõrgem ringlussevõtu tase ja parem toorainete kasutus.

Samas ei saa tagatisraha süsteemi käsitleda kui imeravimit jäätmeprobleemile. See eeldab läbimõeldud logistikat, investeeringuid taristusse ja tarbijate harimist. Lisaks ei kõrvalda see põhiküsimust — plastiku ülemäärast tootmist.

Seetõttu tuleks pudelite tagatisraha vaadelda kui üht osa suuremast muutusest, mitte eesmärki omaette. Paralleelselt tuleb arendada korduskasutusel põhinevaid lahendusi, edendada keskkonnasõbralikke materjale, näiteks looduslik kork, ning vähendada ühekordsete toodete tarbimist.

 

KKK

1. Mis on tagatisraha süsteem?
See on lahendus, mille korral lisatakse pudelis või purgis joogi ostul väike tagatisraha. Klient saab selle tagasi pärast tühja pakendi tagastamist poodi või automaati. Süsteemi eesmärk on suurendada tagastatud pakendite hulka ja vähendada keskkonna risustamist.

2. Kuhu saab pudeleid ja purke tagastada?
Tavaliselt suurtes poodides ja supermarketites, kus on tagatisautomaadid. Mõnel juhul saab pakendeid tagastada ka väiksemates müügipunktides või spetsiaalsetes kogumispunktides.

3. Mis saab tagastatud pakenditest?
Pärast tagastust lähevad need ringlussevõttu või — kui tegu on korduskasutatava klaasiga — uuesti täitmisele. Nii vähendatakse tooraine kasutust ja jäätmete hulka.

4. Kas tagatisraha süsteem lahendab plastiku probleemi täielikult?
Mitte täielikult. See korrastab pakendite ringlust ja suurendab ringlussevõttu, kuid ei piira plastitootmist. Et selle kogust tegelikult vähendada, on vaja sekkumisi tootmise tasandil ning alternatiivsete materjalide edendamist.