Negatiivne süsiniku jalajälg – kõlab hästi, aga mida see tegelikult tähendab?

 

Viimastel aastatel on mõiste „süsiniku jalajälg” muutunud üheks enimkasutatavaks terminiks aruteludes ökoloogia ja kestliku arengu teemadel. Ettevõtted rõhutavad üha sagedamini oma tegevusi kliimakaitse nimel ning toodete etikettidel ilmuvad lubadused CO₂-heite vähendamisest või isegi väidetest „negatiivsest süsiniku jalajäljest”.

Probleem seisneb selles, et – nagu paljude populaarsete väljendite puhul – see kõlab hästi, kuid ei tähenda alati seda, mida võiks arvata. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt, mida tegelikult tähendab „negatiivne süsiniku jalajälg”, kuidas seda on võimalik saavutada – ja millal tasub selle mõiste suhtes olla ettevaatlik.

 

Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Mis on süsiniku jalajälg?
3. Negatiivne süsiniku jalajälg – kuidas see on võimalik?
4. Kuidas saavutatakse negatiivne süsiniku jalajälg?
5. Kokkuvõte
6. KKK

 

Mis on süsiniku jalajälg?

Süsiniku jalajälg on kogu kasvuhoonegaaside hulk, mis satub atmosfääri inimtegevuse tulemusel – olgu see üksikisiku, ettevõtte või toote tasandil. Tavaliselt väljendatakse seda süsihappegaasi ekvivalendis (CO₂e), kuna CO₂ on kõige levinum ja paremini uuritud kasvuhoonegaas.

Praktikas hõlmab süsiniku jalajälg kõike: energiat, mis kulub tootmiseks ja transpordiks, ning heitmeid, mis tekivad toote kasutamise ja utiliseerimise käigus. Iga tegevus – autosõit, paki saatmine või isegi tassi kohvi valmistamine – jätab endast maha teatud jalajälje kasvuhoonegaaside kujul.

Võib öelda, et süsiniku jalajälg on omamoodi meie tegevuse „kliimabilanss”, mis näitab, kui suur on meie mõju atmosfäärile ja globaalsetele kliimamuutustele.

 

Negatiivne süsiniku jalajälg – kuidas see on võimalik?

Kliimaaruteludes kasutatakse sageli kahte mõistet: süsinikuneutraalne ja süsinikunegatiivne. Kuigi need kõlavad sarnaselt, on nende tähendus sisuliselt erinev.

• Süsinikuneutraalsus (carbon neutrality) tähendab, et ettevõte, protsess või toode paiskab atmosfääri sama palju CO₂, kui see suudetakse kompenseerida – näiteks puude istutamise, taastuvenergia investeeringute või nn süsinikukrediitide ostmise kaudu. Bilanss on seega „null”.

• Süsinikunegatiivne (carbon negative) sammub sellest edasi. See tähendab olukorda, kus toode või tegevus seob rohkem süsihappegaasi, kui see kogu elutsükli jooksul eritab. See ei ole ainult kahju puudumine, vaid ka tegelik positiivne mõju keskkonnale – justkui „heitmete tagasipööramine”.

Negatiivset süsiniku jalajälge saab saavutada ainult siis, kui CO₂ heitmete ja sidumise bilanss kõigi etappide – tootmisest utiliseerimiseni – järel on alla nulli. See on haruldane nähtus ja eeldab äärmiselt tõhusaid lahendusi – nii tehnoloogilisi kui ka looduslikke.

Mida tähendab, et toode „seob rohkem, kui eritab”?

Kui ütleme, et toode „seob rohkem, kui eritab”, siis selle tootmise või olemasolu käigus salvestatakse atmosfäärist süsihappegaasi. Seda saab teha kahel viisil:

1. Looduslikul teel, bioloogiliste protsesside kaudu, näiteks fotosünteesi abil. Taimed – sealhulgas puud, millest saadakse looduslikke materjale – neelavad CO₂, et toota hapnikku ja biomas. Näiteks puit, bambus ja eriti looduslik kork, mis saadakse korgitamme koorest, suudab erakordselt hästi süsihappegaasi siduda ja talletada.

2. Tehnoloogiliselt, kasutades uuenduslikke lahendusi, mis püüavad süsihappegaasi atmosfäärist või tööstusprotsessidest ja seovad selle püsivalt (näiteks ehitusmaterjalides või biokütustes).

Tulemuseks on see, et kui kogu seotud süsihappegaasi hulk ületab tootmise, transpordi ja utiliseerimisega seotud heitmed – võib toodet pidada negatiivse süsiniku jalajäljega tooteks.

 

Kuidas saavutatakse negatiivne süsiniku jalajälg?

Looduslik kork – praktiline näide

Üks parimaid näiteid materjalist, millel on negatiivne süsiniku jalajälg, on looduslik kork. Kuigi see seostub peamiselt pudelikorkidega, on selle keskkonnaomadused toonud sellele üha suuremat tunnustust ehituses, disainis ja tööstuses. Looduslik kork on täiesti looduslik tooraine, mida saadakse korgitammest (Quercus suber), mis kasvab peamiselt Portugalis, Hispaanias ja Vahemere piirkonna riikides.

Just korjeviis muudab korgi elutsükli süsinikubilansi erakordselt soodsaks. Erinevalt enamikust looduslikest toorainetest ei nõua korgi hankimine puude mahavõtmist – vastupidi, see soodustab edasist kasvu ja võimet siduda CO₂.

Miks puud ei pea maha võtma?

Korgitamm on erakordse taastumisvõimega puu. Selle koort saab käsitsi eemaldada iga 9–12 aasta järel ning pärast iga sellist korjet kasvab koor täielikult tagasi. Puud ei kahjustata – vastupidi, see hakkab tootma rohkem koort ning seob selle protsessi käigus intensiivsemalt atmosfäärist süsihappegaasi, et kompenseerida kaitsekihi kaotust.

Tulemuseks on, et korgitamm seob korjetevahelisel perioodil isegi 3–5 korda rohkem CO₂ kui puu, mille koort pole eemaldatud. Hinnangute järgi suudab iga korgimetsa hektar siduda 10–15 tonni süsihappegaasi aastas – koguse, mis vastab umbes 80–100 tuhande kilomeetri läbimisel eraldatavale heitele sõiduautol.

Kui palju CO₂ seob korgimets?

Portugali instituudi APCOR (Associação Portuguesa da Cortiça) jt uuringute kohaselt seovad korgimetsad maailmas ligikaudu 14 miljonit tonni CO₂ aastas. See on tohutu väärtus, arvestades, et nende metsade pindala moodustab vaid väikese murdosa maailma metsadest.

Peale selle hoiavad korgitooted ise – näiteks korgid, isolatsiooniplaadid või dekoratiivsed elemendid – süsinikku endas kogu kasutusaja ning kauemgi, kui need lähevad ringlusse. Nii toimib looduslik kork loodusliku süsinikulattena.

Looduslik kork kui taastuv ja ringlussevõetav tooraine

Looduslik kork ei ole üksnes negatiivse süsiniku jalajäljega materjal, vaid ka ringmajanduse eeskujulik näide.

• Taastuv – sest puud ei raiuta; puu taastub ja annab toorainet aastakümneid.

• Biolagunev – kasutusaja lõppedes laguneb looduslik kork loomulikult ega reosta keskkonda.

• Ringlussevõetav – seda saab töödelda graanuliks, millest valmistatakse plaate, põrandaaluskatteid ning isegi auto- või spordidetaile.

 

Kokkuvõte

Mõiste „negatiivne süsiniku jalajälg” kõlab paljulubavalt – ja tõepoolest võib see tähendada reaalsed samme kliimakaitse suunas. Kuid praktika näitab, et mitte iga selle loosungi kasutus ei tähenda sama.

Negatiivne süsiniku jalajälg esineb siis, kui toode või protsess seob kogu elutsükli jooksul rohkem süsihappegaasi, kui eritab. See on väga ambitsioonikas eesmärk, mida on võimalik saavutada peamiselt looduslike lahendustega (nagu looduslik kork) või uuenduslike tehnoloogiatega, mis seovad CO₂ pikaks ajaks.

Samas tasub turunduslike väidete suhtes säilitada terve skepsis. Mitte iga ettevõte, kes räägib süsinikuneutraalsusest või „negatiivsusest”, ei saavuta seda päriselt. Võtmeküsimus on läbipaistvus, andmete usaldusväärsus ja toote kogu elutsükli täielik analüüs. Korgi lugu näitab siiski, et kestlik areng on võimalik ilma järeleandmisteta – piisab looduse tarkuse mõistmisest ja rakendamisest. Kui kavandame tooteid ja protsesse sarnastel põhimõtetel – taastuvus, vastupidavus ja täielik vastutus heitmete eest – saame mitte ainult kahju vähendada, vaid hakata ka kliimamuutuste tagajärgi tagasi pöörama.

 

KKK

1. Kas looduslik kork seob tõepoolest CO₂?

Jah. Korgitamm, millest saadakse looduslik kork, seob koore taastumise käigus väga suuri koguseid süsihappegaasi – isegi mitu korda rohkem kui puud, mille koort ei eemaldata. Maailma korgimetsad seovad igal aastal ligikaudu 14 miljonit tonni CO₂ ning korgitooted ise hoiavad süsinikku endas kogu kasutusaja.

2. Kas maailm võib muutuda heitmete suhtes „negatiivseks”?

Teoreetiliselt küll, kuid see eeldab ülemaailmset muutust – üleminekut taastuvenergiale, CO₂ püüdetehnoloogiate arendamist ning ökosüsteemide laialdast kaitset ja taastamist. See ei juhtu üleöö, kuid iga samm reaalse heitmete vähendamise suunas loeb.

3. Mis vahe on süsinikuneutraalsel ja negatiivsel süsiniku jalajäljel?

Süsinikuneutraalne toode omab nullbilanssi – see tähendab, et CO₂ heitmed on kompenseeritud, näiteks puude istutamisega. Negatiivse süsiniku jalajäljega toode astub sammu edasi – see ei emissiooni netona mitte ainult nulli, vaid eemaldab CO₂ atmosfäärist, olles positiivse kliimamõjuga.